“Iga laps on ainulaadne ja nii on ka tema närvisüsteem, mis näeb ette tema individuaalsed vajadused ja võimed. Seepärast peaks lapsevanemaks olemine olema individuaalne ja lähtuma iga lapse vajadustest ja võimetest.

Vanemad, kes keskenduvad oma ettekujutusele sellest, milline peaks olema “õige” laps (kuidas riietuda, kuidas õppida, millist sporti teha jne), ei pruugi näha oma lapse tegelikke vajadusi. Selle asemel võivad nad nõuda omaenda kasvatusmeetodeid. Selleks, et aidata oma lapsel areneda, on oluline, et vanemad õpiksid aktsepteerima oma lapse individuaalsust ja ainulaadsust. See võib nõuda palju kannatlikkust, tähelepanu ja avatust uutele lähenemisviisidele lapsevanemaks olemisel. Lõppkokkuvõttes aitavad oma lapsi mõistvad ja aktsepteerivad vanemad neil areneda enesekindlateks ja iseseisvateks isiksusteks, kes suudavad väljendada oma mõtteid ja tundeid ning olla oma elu loojad. See diagnoos on minu poolt lõplikult koostatud minu pedagoogilise kogemuse ning närvisüsteemi ja psühhodiagnostika alaste teadmiste põhjal.”